Ajalugu
Gaidide tegevus Eestis tugineb 1907. aastal Inglismaal Lord ja Leedi Baden-Powelli poolt loodud rahvusvahelise skautluse ja gaidluse põhimõtetele. Esimesed gaidiüksused tekkisid Eestis 1919. aastal ning Eesti Gaidide Malev loodi 1920. aastal. 1922. aastast alates olid Eesti gaidid Rahvusvahelise Komitee liikmed. 1928. aastal, kui loodi gaidide maailmaorganisatsioon WAGGGS (the World Association of Girl-Guides and Girl-Scouts), oli Eesti Gaidide Malev üheks selle asutajaliikmeks.
Viimased täpsed andmed gaidide arvu kohta enne gaidluse keelustamist Eestis 1940. aastal pärinevad aastast 1938, mil Eesti Gaidide Maleval oli 2538 liiget ja gaidid tegutsesid kõigis maakondades. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt keelustati gaidlus Eestis. 1944. aasta sügisel olid paljud inimesed II maailmasõja sündmuste tõttu sunnitud lahkuma oma kodudest ning suunduma välismaale. Gaidijuhid jätkasid eesti noorsootööd esmalt põgenikelaagreis Saksamaal, Rootsis ja Taanis. 1949. aastal loodi Rootsis Eesti gaide üle kogu maailma ühendav organisatsioon Eesti Gaidid Paguluses. 1960. aastal muudeti selle organisatsiooni nimi Eesti Gaidide Liiduks. Seega hoidsid Eesti gaidijuhid võõrsil alles Eesti gaidluse traditsioonid ja ajaloolise järjepidevuse, mis on kestnud tänaseni.
Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). Mõlemad organisatsioonid registreeriti 26. oktoobril 1989. aastal Eesti NSV Haridusministeeriumi poolt. 1992. aastal moodustati Eesti Gaidide Maleva ja Eesti Gaidide Ühenduse Koostööliit, mis võeti 1993. aastal WAGGGS-i vaatlejaliikmeks. 1999. aastal ühines Eesti Gaidide Ühendus Eesti Gaidide Malevaga, muutes oma nime Eesti Gaidide Liiduks. Väljaspool Eestit tegutsenud eesti gaidide organisatsiooni juhid olid nõus nimetama oma organisatsiooni ümber Välis-Eesti Gaidide Liiduks. Seega tegutseb alates 1999. aastast Eestis üks gaidide organisatsioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliikmeks. 2017. aastal on gaidiüksusi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s.
Viimased täpsed andmed gaidide arvu kohta enne gaidluse keelustamist Eestis 1940. aastal pärinevad aastast 1938, mil Eesti Gaidide Maleval oli 2538 liiget ja gaidid tegutsesid kõigis maakondades. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt keelustati gaidlus Eestis. 1944. aasta sügisel olid paljud inimesed II maailmasõja sündmuste tõttu sunnitud lahkuma oma kodudest ning suunduma välismaale. Gaidijuhid jätkasid eesti noorsootööd esmalt põgenikelaagreis Saksamaal, Rootsis ja Taanis. 1949. aastal loodi Rootsis Eesti gaide üle kogu maailma ühendav organisatsioon Eesti Gaidid Paguluses. 1960. aastal muudeti selle organisatsiooni nimi Eesti Gaidide Liiduks. Seega hoidsid Eesti gaidijuhid võõrsil alles Eesti gaidluse traditsioonid ja ajaloolise järjepidevuse, mis on kestnud tänaseni.
Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). Mõlemad organisatsioonid registreeriti 26. oktoobril 1989. aastal Eesti NSV Haridusministeeriumi poolt. 1992. aastal moodustati Eesti Gaidide Maleva ja Eesti Gaidide Ühenduse Koostööliit, mis võeti 1993. aastal WAGGGS-i vaatlejaliikmeks. 1999. aastal ühines Eesti Gaidide Ühendus Eesti Gaidide Malevaga, muutes oma nime Eesti Gaidide Liiduks. Väljaspool Eestit tegutsenud eesti gaidide organisatsiooni juhid olid nõus nimetama oma organisatsiooni ümber Välis-Eesti Gaidide Liiduks. Seega tegutseb alates 1999. aastast Eestis üks gaidide organisatsioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliikmeks. 2017. aastal on gaidiüksusi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s.
